Soojust armastavate põllukultuuride kõrget saaki on raske saavutada lühikese suvega piirkondades. Seda võimaldab aga maasikate kõrgete peenarde korraldamine Soome kasvatustehnoloogia abil. See meetod hõlmab kattematerjali kasutamist, tänu millele muld soojeneb kiiremini ning saak valmib varem ja juurdub paremini.
- Kasvatamise põhiprintsiibid
- Meetodi eelised ja puudused
- Mida on vaja Soome meetodi jaoks?
- Õige sordi valimine
- Kasvamise reeglid
- Maasikate kattematerjali valimine
- Maasikapeenarde koha valimine
- Saidi ettevalmistamine
- Peenarde ja niisutussüsteemide korraldamine
- Maasika istikute istutamine aeda
- Hoolduse omadused
- Maasikate väetamine
- Kastmine
- Ravi haiguste ja kahjurite vastu
Kasvatamise põhiprintsiibid
Soome põllumajandustehnoloogia abil saagi kasvatamiseks peate ostma spetsiaalse kattematerjali, mis taime multšib. Kasvatusmeetod võimaldab teil esimest saaki koristada 7-8 nädalat pärast istutamist.
Selline valminud marjade ilmumiskiirus on seletatav asjaoluga, et kattematerjali tõttu soojeneb muld kiiremini. See meetod kaitseb taime ka kahjurite eest ja takistab umbrohtude kasvu.
Soome tehnoloogia abil on võimalik saavutada kõrge saak, kui kasutatakse varavalmivaid maasikasorte. Samuti on oluline järgida istutamise põhimõtteid. Saak tuleks asetada aeda 25-30 sentimeetri kaugusele.
Meetodi eelised ja puudused
Soome põllumajandustehnoloogial on traditsiooniliste meetodite ees mitmeid eeliseid:
- luuakse soodne toitekeskkond tänu nitraatlämmastiku kuhjumisele pinnase pealmises kihis;
- suureneb taimede kasvu tagavate mikroorganismide aktiivsus;
- pole umbrohtu;
- on tagatud stabiilne niiskustase;
- takistab rosettide juurdumist;
- marjade välimus säilib, kuna viljad ei puutu maapinnaga kokku;
- muld soojeneb ühtlaselt.
Meetodi ainsaks puuduseks on see, et selle tehnoloogia abil kasvatamiseks vajate musta polüetüleenkilet, mida toodetakse Soomes.
Mida on vaja Soome meetodi jaoks?
Soome tehnoloogia järgi istutatakse maasikad ühes või kahes reas. Mõlemal juhul kasutatakse vastavalt 1 ja 1,2-1,3 meetrit laiust musta kilet (multšikatet). Just see materjal tagab maasikate kiire küpsemise.Musta kile kasutamisel on aga mitmeid puudusi:
- taimede kasvu tagamiseks on vaja tilguti niisutamist;
- kõrge õhuniiskuse tõttu tekib kile alla hallitus ja kogunevad nälkjad;
- kuumadel päevadel soojeneb muld kiiresti, mis nõuab maasikatele heinamultši lisamist.
Külma ajal tekib kile alla kondensaat. Sellise tagajärje vältimiseks on vaja materjali alla täita 8-sentimeetrine saepuru kiht.
Lisaks mustale kilele kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks valget katet. Sellel materjalil ei ole ülaltoodud puudusi. Valge katte kasutamisel võtab aga mulla soojenemine kauem aega, mis mõjutab marjade valmimise kiirust. Agrofiiber võib asendada ka musta kilet. Selle materjali miinuseks on kattealuse pinnase kiirem kuivamine, mistõttu tuleb maasikaid sagedamini kasta.
Õige sordi valimine
Soomes kattematerjaliga maasikate kasvatamisel kasutatakse Rumba ja Korona sorte. Bounty, Honey ja Senga Sengana on samuti üsna populaarsed. Sõltumata valitud sordist on enne istutamist ja peenarde moodustamist vaja aia krunt ette valmistada.
Kasvamise reeglid
Erinevus Soome ja traditsiooniliste kasvatustehnikate vahel ilmneb selles, et see meetod hõlmab kattematerjalide kasutamist ja tilkniisutamise korraldamist. Nende omaduste tõttu muutuvad pärast istutamist saagi eest hoolitsemise eeskirjad.
Maasikate kattematerjali valimine
Must kile ja agrokiud annavad sarnaseid tulemusi. Esimene materjal tagab maasikate kiire küpsemise, kuid nõuab eraldi niisutussüsteemi korraldamist.Seetõttu soovitatakse musta kilet sageli kasutada põllukultuuride istutamisel suurtele aladele. Agrofiiber hoiab ära kondensvee tekke ja nälkjate kogunemise põõsaste lähedusse.
Kuid see materjal aitab mulda kuivatada, mille tagajärjel tuleb taime sagedamini kasta. Seetõttu sobib agrofiiber maasikate kasvatamiseks väikestel pindadel.
Maasikapeenarde koha valimine
Hea valgustusega alad sobivad põllukultuuride istutamiseks. Taime ei soovitata kasvatada varjulistes kohtades. Päikesevalguse puudumine toob kaasa saagikuse ja väiksemate marjade vähenemise. Lisaks hakkavad maasikad sagedamini haigeks jääma.
Taim on soovitatav istutada madala happesisaldusega või neutraalse pH-ga mulda. On optimaalne, kui maasikad kasvavad sinna, kus varem istutati kaunvilju või teravilja. Sobivad ka alad, kus 2-3 aastat pole taimi kasvatatud. Maasikate istutamine ööviljade kõrvale on keelatud.
Saidi ettevalmistamine
Maasikad istutatakse eelnevalt ettevalmistatud pinnasesse. Selleks peate sügisel pinnasesse lisama huumust, mädanenud sõnnikut ja komposti (5–6 kilogrammi), samuti nitroammofoska (35 grammi) (ruutmeetri kohta). Järgmisena kaevatakse pinnas üles ja kobestatakse. Enne saagi istutamist tuleb umbrohi eemaldada.
Pärast kevade saabumist tuleks peenar uuesti kobestada, purustades suured mullaklombid. Seejärel peate ootama ühe nädala, kuni pinnas settib.
Peenarde ja niisutussüsteemide korraldamine
Peenrad on soovitatav paigutada põhjast lõunasse. See organisatsioon tagab jaamade ühtlase kuumutamise. Iga peenra laius (üks tasapinnaline istutamine) on 90 sentimeetrit.Ridade vaheline kaugus peaks ületama 65 sentimeetrit.
Soovitatav on tõsta iga peenar 10 sentimeetrit kasvukoha kohal, lisades piisavas koguses mulda. See tagab mulla parema kuumutamise. Soomes tugevdatakse peenraid sageli täiendavalt puitkarkassiga, mis hoiab ära pinnase vajumise. Selleks tuleb kokku panna kuni 50 sentimeetri laiused lauad. Seejärel asetatakse puitkarkass voodile ja kinnitatakse nurkadest kõrgete postidega.
Teine võimalus sobib maasikate kasvatamiseks lõunapoolsetes piirkondades. Kõrged peenrad on paremini ventileeritud, vähendades seeläbi hallmädaniku või jahukastega nakatumise ohtu.
Pärast voodi moodustamist on vaja korraldada tilguti niisutamine. Selleks vajate sobiva pikkusega aiavoolikut. Ühele küljele peate panema korgi, mis takistab vee väljavoolamist. Järgmisena peaksite tegema kogu pikkuses väikesed augud ja kaevama vooliku 5-10 sentimeetri sügavusele maasse.
Lõpuks laotakse pinnasele kattematerjal. Pärast seda venitatakse agrofiiber ehk must kile ja kinnitatakse nurkadesse kivide või laudadega. Materjali pinnale märgitakse augud läbimõõduga 30 sentimeetrit, maasikate jaoks malemustriga (kui saak on istutatud 2 rida) ja 30-40 sentimeetri kaupa. Kile ja agrokiu võid läbi lõigata noaga (soovitavalt kirjatarvete noaga) või terava toruga.
Maasika istikute istutamine aeda
Enne istutamist tuleks maasikaseemikuid leotada pool tundi nõrgas kaaliumpermanganaadi lahuses. Samuti sobivad taime desinfitseerimiseks sobivad ostetud tooted. Maasikad istutatakse pilves päeval või enne hämarat.See on vajalik selleks, et kultuuril oleks aega juurduda.
Taim istutatakse aukudesse, mille sügavus on võrdne juurestiku pikkusega. Igasse auku peate valama 500 milliliitrit vett. Pärast istutamist katke juurestik mullaga, jättes roseti keskosa vabaks. Seejärel kastetakse taime uuesti.
Hoolduse omadused
Maasikad armastavad sooja veega kastmist. Taime hukkumise vältimiseks on soovitatav põõsaid regulaarselt kahjurite eest töödelda ja eemaldada koltunud või kuivanud lehed.
Maasikate väetamine
Esimest korda antakse väetisi kevadel, kasutades lehmasõnniku (1 osa) ja vee (10 osa) või nitroammofoska (1 supilusikatäis) ja vee (10 liitrit) segu. Iga põõsa alla tuleks valada üks liiter saadud kompositsiooni.
Teine väetis antakse pärast koristamist. Selleks sobivad järgmised segud:
- 100 grammi tuhka ja 10 liitrit vett;
- 2 supilusikatäit nitrofoskat, teelusikatäis kaaliumsulfaati ja 10 liitrit vett;
- 2 supilusikatäit kaaliumnitraati ja 10 liitrit vett.
Iga põõsa jaoks kantakse 500 milliliitrit ühte kirjeldatud segudest. Maasikaid toidetakse mulleini ja veega septembris kolmandat korda.
Kastmine
Kultuur nõuab regulaarset kastmist sooja veega. Sel juhul on vaja vältida ala vettimist (vettmist).
Ravi haiguste ja kahjurite vastu
Nakatumise vältimiseks pritsitakse saaki kaks korda: kevadel ja sügisel. Haiguste vältimiseks töödeldakse maasikaid 110 milliliitri Fitosporin M ja 30 liitri vee lahusega. Nakatumise korral on soovitatav põllukultuuri pritsida sarnaste koostisosade seguga, mis on võetud vahekorras 1:20. Iga 10 ruutmeetri kohta vajate 1 liitrit sellist lahust.