Purina vuti segasööt aitab talunikel kontrollida vuttide valkude, rasvade ja süsivesikute normilist varustamist, mis tagab poegade kiire kaalutõusu ja kasvu. Toitu kasutatakse aga piiratud annustes, järgitakse tootja söötmissoovitusi. Teatud tüüpi toitu hakatakse tibudele andma alates esimesest elupäevast.
Segasööda plussid ja miinused
Segasööta kasutatakse kõrgtehnoloogilistes linnukasvatusfarmides tänu toote tasuvusele – ei ole vaja üksikuid elemente osta ja ise segada.Purustatud söödaosakesi saab hõlpsasti valada automaatsööturitesse – vähendades tööjõukulusid. Sööda toitainesisalduse põhjal arvutab põllumees välja linnu eluskaalu tõusu, tapmise, munemise kuupäeva ja saadud munade arvu.
Kõigil Purina sööda eelistel on aga ka mitmeid puudusi. Iga vuti vanusekategooria jaoks on vaja osta erinevaid koostisi, sest noorloomad ei saa süüa samu asju, mida täiskasvanud linnud. Segasööta ei säilitata pikka aega ja riknenud toodet ei tohi loomadele anda. Avatud pakendit tuleb hoida kindlal temperatuuril ja niiskuses.
Toote koostis
Peamine erinevus vutisööda vahel on suurenenud toorvalgu sisaldus, mis mõnikord ulatub kuni 30%ni kogu toitainetest. Valgu protsendi annavad teraviljataimed – nisu, oder, mais. Siia kuuluvad ka munakoore moodustamiseks vajalikud mineraalid – lubjakivijahu, fosfaadid, sool ja sooda.
Antioksüdandid aitavad vähendada ainevahetust, võimaldades lindudel kiiremini kaalus juurde võtta.
Purina kasutamise reeglid vuti jaoks
Täiskasvanud vutt vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja munemiseks 25–27 grammi toitu. Igale linnule peab olema tagatud vaba juurdepääs söötjale, vastasel juhul võtavad tugevamad loomad ülejäänutelt toitu. Nuumalindudel peab olema vaba juurdepääs toidule ja veele. Ühe linnu kohta kulub munemisperioodil keskmiselt 6,5 kg sööta.
