Venemaal on hiljuti aretatud palju vutitõuge. Näiteks Eesti vutte on maale toodud ja aretatud alates 2000. aastate lõpust. Tõug on populaarne eralinnukasvatajate seas. Vaatleme tõu kirjeldust, eeliseid ja puudusi, produktiivseid omadusi. Kuidas pidada, toita ja aretada kodumajapidamistes puhtatõulisi linde.
Aretus
Eesti tõu aluseks on veel kaks tõugu – jaapani ja vaarao.Uus sort aretati eesmärgiga toota suuremat ja produktiivsemat liha-muna linnuliha. Selle tulemusena tekkis tõug, mis ei kaotanud oma vanemate potentsiaali, vaid omandas väärtuslikud omadused - rümba kaal suurenes 40-50%, tibude ellujäämismäär tõusis 98% -ni. Eesti vutiliha on maitsvam, veidi rasvasem, kuid näeb ahvatlev välja.
Kodulindude välimus ja jõudlusomadused
Vuttide sulestik sarnaneb metslindude värviga, erinevat tooni pruunide suled, kehal väljendunud triibud. Eesti emased on isastest 20-25% suuremad. Selle tõu linnud on aktiivsed, kuid häbelikud, neid hirmutavad äkilised helid ja liigutused.
Tõu eelised ja puudused
Nagu näete, on tõu puudused tähtsusetud ega anna kasvatajatele põhjust tõu aretamisest keelduda.
Kuidas eestlastest hoolida ja neid toetada?
Eesti vutte peetakse puuris igas sobivas ruumis. Tavaline puur on 1 m pikk, 0,5 m lai ja 0,3 m kõrge. See mahutab 2-3 tosinat lindu.
Vuttide jaoks on oluline sooja hoidmine, toatemperatuur peaks olema 22–25 °C. Juba 15 ˚С juures munatoodang langeb ja 30 ˚С juures võivad vutid saada kuumarabanduse. Ruumis, kus puur asub, peab igal aastaajal töötama ventilatsioonisüsteem või olema aken lahti. Oluline on tagada, et mustandeid ei oleks.
Valgustus peaks olema hämar; ere valgus ärritab linde, suurendab agressiivsust ja provotseerib nokitsemist. 15 ruutmeetril. m ruumi peate paigutama 1 lambi võimsusega 20 W. Vuttide päevavalgustundide kestus on 16 tundi, kui see on lühem, vähendavad emased tootlikkust. Niiskuse tase – 60-70%. Kui õhk on kuiv, kaotavad linnud oma suled, janunevad ja söövad vähe.
Vuttide toitmine
Eesti tõugu vutid on liha-munakasvatajad, seega peavad nad saama toitaineid liha kasvatamiseks ja munade moodustamiseks. Kari söödetakse segasöödaga või kui soovitakse saada maitsvamat ja keskkonnasõbralikumat liha ja mune, siis isevalmistatud teraviljapudruga. Segude koostisse ei kuulu mitte ainult erinevate teraviljade ja kaunviljade terad, vaid ka nende töötlemise jäätmed, köögiviljad ja juurviljad, mis tuleb riivida peenele riivile. Nendele koostisosadele lisage värskeid ürte, aga ka kriiti, koorekivi või eelsegusid, mis sisaldavad kõiki vajalikke mineraalseid komponente.
Munakavaid emaseid vutte on mugav ja tulus toita spetsiaalselt munakanade jaoks mõeldud söödaga. See sisaldab munatootmist stimuleerivaid komponente, samuti kaltsiumi, mis muudab koore tugevaks. Söödakulu 1 Eesti vuti kohta on 35 g päevas.
Aretus ja inkubeerimine
Isast emasloomast saab välistunnuste ja sulestiku järgi eristada juba kuu vanuselt. Isaste rinnal olevad suled on ühtlast punast või ookerkollast värvi, ilma täppideta. Nende pea ja nokk on emasloomadest suuremad. Vuttide kehaehitus on graatsilisem, sulestik rinnal on tumedate laikudega.
Täiskasvanud lindudel saab sugu määrata näärme järgi, mis isastel asub kloaagi lähedal. See näeb välja nagu tuberkuloos.Emastel sellist nääret pole. Puhtatõuaretuseks tuleks valida ainult puhtatõulised eesti isased ja emased.
Paljundamine
Kodus vutid ise mune ei haudu. Vutid kooruvad inkubaatoris. Viljastatud haudematerjali saamiseks kariloomadest moodustatakse 1 isase ja 4-5 emasloomalised pered. Sellistes tingimustes ulatub munarakkude viljastumine 75-80%.
Munade valimine inkubeerimiseks
Haudumiseks sobivad munad kogutakse nädala jooksul ja need peavad olema värsked. Valige suured ja keskmisest suuremad, tervete ja tugevate kestadega. Selle värv ja struktuur peaksid olema normaalsed. Eesti vuttide aretamiseks sobib tavaline koduseks kasutamiseks mõeldud inkubaator. Inkubatsioonirežiim: esimese 1,5 nädala jooksul hoida temperatuur 37,7-37,8 °C ja õhuniiskus 55-65%. Seejärel vähendage õhuniiskust 40-45% -ni. Esimesed 2 nädalat peate mune keerama, siis pole see vajalik.
Seejärel seadke temperatuur 37,3 °C-ni, tõstke õhuniiskus 75% -ni. 16.-17. päeval vutid kooruvad. See protsess võtab neil 1-3 päeva. Te ei saa sekkuda ega aidata tibudel koorest välja tulla; nad peavad seda ise tegema. Eesti vuttide koorumismäär on kõrge - 85-90%.
Pärast kõigi Eesti vutitibude koorumist pannakse nad haudmesse, kus neid kasvatatakse kuni 3-nädalaseks saamiseni. Vuttide kohale riputatakse punane lamp, mis soojendab ja valgustab neid. Esimesel 5 päeval seatakse temperatuur 35,5-36 °C, seejärel 9-11 päevaks - 32,5-33,5 °C, seejärel alandatakse seda järk-järgult 25 °C-ni. Esimesed 2 päeva söödetakse paberile, seejärel valatakse toit madalasse sööturisse. Asetage joogikausid puhta sooja veega haudmesse.Tibusid toidetakse kõigepealt 5-6 korda päevas ja alates 3 nädalast viiakse nad üle 3 söötmisele päevas.
Liha aretamise tunnused
Eesti vutid kasvavad kiiresti ja hakkavad munema juba 1,5 kuu vanuselt. Neid kasvatatakse liha saamiseks kuni 3,5 kuud. Parim toit broileritele on segasööt. Emas- ja isasloomi peetakse ja toidetakse eraldi, erinevates puurides. Selleks määrake iga inimese sugu ja eraldage need. Eraldi hoides söövad Eesti vutid paremini, käituvad rahulikult ja võtavad kiiremini kaalus juurde. Puuridega ruumi saab jätta hämara valguse, et vutt alati toitu näeks. Sööt ja vesi peaksid olema lindudele kogu aeg kättesaadavad.
Sagedased haigused
Eesti vutte koos pidamisel on nakkushaigused tavalised. Nende ilmumise ja leviku tõenäosus on suurem, kui hooldusreegleid ei järgita. Patogeenid levivad määrdunud voodipesu, toidu ja vee kaudu. Haiguste ja seedehäirete tekke vältimiseks tuleb linde ravida antibiootikumidega. Ja kui haigus on juba arenenud, alustage kohe ravi. Nõuetekohase ravi puudumisel võite kaotada osa kariloomadest.
Eesti vuttidele ohustavad ka parasiidid – helminteed, täid, sulesööjad. Nad rõhuvad linde, põhjustades tootlikkuse langust. Et mitte oodata, kuni see juhtub, on vaja kariloomi perioodiliselt ravida anthelmintiliste ravimite ja välisparasiitide vastaste ainetega.
Kust osta ja kui palju lind maksab?
Noorloomi, haudemune ja täiskasvanud eesti vuttlinde saab osta tõugu aretavatest aretusfarmidest. Sealt saab ka veterinaartõendeid, mis kinnitavad, et linnud on terved.1 vuti hind ulatub 50 rublani, kuid igal müüjal on erinev hind, nii et enne ostmist peate hindadega tutvuma.
Eesti vutte soovitatakse osta ainult aretusfarmidest, mitte eraisikutelt. Taludel on garantii, et linnud on tõupuhtad ning sealt on võimalik hankida kasvatajate deklareeritud kogus toodangut.
Eesti tõugu vutte võib liigitada lootustandvate sortide hulka, mida eralinnukasvatajad saavad koduseks aretuseks valida. Väikest karja saate pidada enda vajadusteks, varustades end liha ja vutimunadega. Paljud linnukasvatajad rajavad ettevõtte vutikasvatusele ja avatud farmidele. Õigesti korraldatuna toob kodulindude kasvatamine kasumit ja naudingut.
