Somaalia Aafrika jaanalind, keda kodumaal tuntakse gorayo nime all, eristub oma suure suuruse ja heleda sulestiku poolest. Looduslikes tingimustes seavad jahimehed populatsiooni ohtu. Tarbijate huvi ei paku mitte ainult linnuliha, mille kaal ületab sageli 150 kilogrammi, vaid ka munad. See alamliik kohaneb kergesti vangistuses ja muutub talude tavaliseks elanikuks.
Välimus
Gorayot peetakse õigustatult lindude kõrgeimaks ja massiivsemaks esindajaks.Jaanalind ulatub 2,5 meetri kõrguseks ja keskmine kaal jääb vahemikku 130–155 kilogrammi, ulatudes mõnikord rekordilise 175 kilogrammini. Emased on isastest raskemad ja suuremad.
Pikk kael ja puusad, millel puudub sulestik, on halli värvi. Tume keha sulestik kontrasteerub efektselt hallikasvalge saba ja tiibadega. Emasloomade keha on kaetud pruunide sulgedega. Aafrika jaanalindudel pole vilja ega kiilu, kael on plastiline ja rindkere lihaseline raam on halvasti arenenud.
Jaanalinnud ei oska lennata. Arenemata tiivad muutuvad kaheks sõrmeks, mille otstes on küünised või kannused. Pikad tugevad jalad võimaldavad saavutada kiirust kuni 70 kilomeetrit tunnis.
Iseloom, käitumine ja elustiil
Jaanalinnud elavad peredes, kuhu puhkeperioodil kuuluvad isane ja 4-5-liikmeline emaslinnu rühm. Paaritushooajal võtab isane oma kontrollitaval territooriumil vastu ka teisi emaseid, astudes konkurentidega tülli.
Looduses vahetavad jaanalinnupered kergesti elukohta, liikudes koos sebrade ja antiloopidega. Tema kasv võimaldab linnul märgata lähenevat kiskjat suure vahemaa tagant, andes ohust märku iseloomuliku kisaga.
Füüsilise aktiivsuse tipphetk toimub hämaras. Öösel ja keskpäevases kuumuses linnud puhkavad. Lühikesed sügava une perioodid veedetakse pikali sirutatud kaelaga. Suurem osa puhkamisest on uinakuperiood, mil lind istub, pea püsti ja silmad kinni.
Looduslikud elupaigad
Jaanalindude elupaik kitseneb pidevalt. Somaalia alamliik on levinud Somaalias, Etioopia lõunaosas ja Keenia kirdeosas.Somaallasi leidub savannides ja kõrbetes, kuid võimalusel valivad jaanalinnupered taimestikurikkamaid tasaseid alasid. Uutele aladele elama asudes asuvad linnud elama veekogude lähedusse.
Jaanalindude looduslikud vaenlased
Täiskasvanuid eristavad kiirus, tugevus ja nad on ohu korral võimelised üles näitama agressiivsust. Lõvid, gepardid ja leopardid muutuvad jaanalindude perekonnale ohuks. Tervet küpset jaanalindu ründavad röövloomad harva. Ühe löögiga saavad linnud lõvi abaluudele panna. Kõige tavalisemad saakloomad on jaanalinnumunad ja hiljuti koorunud järglased. Šaakalid, hüäänid ja raisakotkad jahivad mune.
Pesitsusperioodil on linnud eriti haavatavad ning on valmis sidurit ja tibusid mis tahes vahenditega kaitsma. Kui jaanalind tunneb haudmele ohtu, läheb ta kõhklemata rünnakule.
Mida nad söövad?
Somaalia jaanalindude toitumise aluseks on taimne ja loomne toit. Looduslikus elupaigas söövad linnud:
- puude, põõsaste, taimede rohelised osad, viljad, risoomid;
- putukad;
- sisalikud ja väikesed närilised;
- röövloomade saagiks jäänud ülejäägid.
Iga jaanalinnufarmi elanik vajab päevas umbes 3,5 kilogrammi sööta. Somaalia jaanalindudel pole hambaid, seega saavad kruus ja väikesed veerised toitumise lahutamatuks osaks.
Linnud vajavad vett. Loomulik vastupidavus võimaldab jaanalindudel taimse toidu juuresolekul ilma joomiseta pikka aega ellu jääda. Joodikud paigutatakse linnulindlasse.
Paljunemine ja järglased
Kolmandaks eluaastaks saavad jaanalinnud suguküpseks. Isane kontrollib mitmekilomeetrist territooriumi, kuhu ta teisi isaseid ei luba, kuid tervitab emaseid.Konkurendi juuresolekul teeb jaanalind iseloomulikku häält, mis meenutab sügavat urisemist, misjärel ründab vastast. Võitja hoiab territooriumi ja paaritub seal viibivate emastega, moodustades ühega paari. Emased munevad ühisesse pessa, mille nad ehitavad maapinnas olevasse süvendisse. Isased osalevad järglaste haudumises, asendades öösiti emaslooma pesal.
Jaanalinnumunade pikkus ulatub kuni 21 sentimeetrini ja laius 13 sentimeetrini. Sellise muna kaal on 1,5-2 kilogrammi. 45–50 päeva pärast koorub 10–12 tibu, kes tõukuvad jäsemetega ja löövad kuklaga vastu kesta. Vastsündinud jaanalinnutibudel, kelle keskmine kaal on 1-1,2 kilogrammi, võib peas märgata löögi tagajärjel tekkinud hematoomi.
Populatsioon ja liigi staatus
Somaalia jaanalindude aretamine tehistingimustes võimaldab säilitada populatsiooni, mille arvukus looduses jätkuvalt väheneb.
Lisaks alamliikide säilitamise eesmärgile peavad põllumehed linde, et saada:
- liha;
- munad;
- nahk;
- pliiats.
Jaanalinde peetakse pikaealisteks. Soodsas keskkonnas elavad mõned isendid kuni 80-aastaseks. Linnud eristuvad vastupidavuse ja hea tervise poolest.
Jaanalinnufarmid on tänapäeval laialt levinud. Linnud on võimelised kohanema parasvöötme jaheda kliimaga. Jaanalindude kunstlik aretus vähendab populatsiooni väljasuremise ohtu.
