Sõna “veiseliha” on tuttav kõigile toidusõpradele. Kui mäletate muid lihaliike, näiteks lambaliha, sealiha, saate nende nimede järgi teada nende päritolu. Miks aga lehma või pulli liha veiselihaks kutsutakse, jääb arusaamatuks. See küsimus esitati 7. juunil 2018 isegi "otseliini" kaudu Venemaa presidendiga. Vastust siis ei avaldatud, kuid hilisemad keeleteadlased selgitasid selle termini päritolu.
Miks nimetatakse veiselihaks veiseliha, mitte lehmalihaks?
Saladus peitub vanas kirikuslaavi keeles. Iidsetel aegadel kutsuti lehmi ja pulle sama sõnaga “veiseliha” või “govedo”.Nii et veiseliha on veiselihast võetud liha. Aja jooksul see sõna kõnest kadus, kuid selle tuletis jäi lihatooteid tähistama.
Dahli järgi nimetati veiselihaks enamasti pulle. Keskajal tarbiti härjaliha toiduna ja lehmi säilitati piima saamiseks. Kuid lihatoodete tähistamisel ei kasutata jaotust mehe- ja naisesugudeks. Samuti on pulliliha kvaliteetsem kui lehmaliha.
Kui vaatate lehmade nimesid paljudes maailma keeltes, leiate silmatorkava sarnasuse sõnaga "gou". Tabelis on näha, kuidas sõna "lehm" kõlab mõnes indoeuroopa grupis.
| Keel | Sõna "lehm" |
| Inglise | lehm |
| norra keel | ku |
| saksa keel | kuh |
| tadžiki | gov |
| armeenlane | Կով (kov) |
Seejärel asendati sõna "govedo" sõnaga "byki" kõigis slaavi keeltes. Nüüd on sellest terminist järele jäänud “veiseliha”.
Kas pullide vana nimetus on tänapäevalgi kasutusel?
Tänapäeva vene keeles "veiseliha" praktiliselt ei kasutata. Seda võib leida religioossest kirjandusest, iidsetest kroonikatest. Seda esineb ka kirjanike loomingus, näiteks 1871. aastal kirjutatud A. K. Tolstoi luuletuses “Mõnikord rõõmsal mail...” on read:
"Kus on rasvane veiseliha
Toitusime praelihast.»
See sõna suruti 20. sajandi alguses vene keelest välja lühendiga KRS ja seda võib mõnikord kuulda ka Siberi murretes. Mõnes slaavi keeles kasutatakse veiste tähistamiseks "veiseliha" või "govedo". Nii nimetatakse bulgaaria keeles veiseid govedaks ja sloveenia keeles govedoks.
Kuidas nimetatakse vasikaliha?
Veiseliha on veiste liha. Lisaks keelelistele põhjustele on sellisel “varjamisel” veel üks põhjus. Lehmaliha on maitse poolest halvem kui pullist valmistatud tooted.
Seetõttu viidi lehma tapale harva. Veisetooteid ühe sõna alla kombineerides saab kvaliteetse liha sildi all müüa teise klassi liha.
Vasikad on parim “allikas” esmaklassilistele lihatoodetele, mida nimetatakse “vasikalihaks”. Lääneriikides kasutatakse toiduvalmistamiseks vasika- või härjalihatooteid. Neil puudub mõiste "veiseliha". Lehmi ja härgi peetakse teise klassi tooraineks. Restoranid ja kohvikud valmistavad roogasid enamasti vasikalihast, harvem pullidest.
Venemaal jagatakse veiseliha toiduvalmistamisel kolme tüüpi:
- Vasikaliha on vasikate liha, kes ei ole nooremad kui 2 nädalat vanad ja mitte vanemad kui 3 kuud. Kõrgeima kvaliteediga ja maitsvaim toode.
- Noor veiseliha – vasikate rümbad, mitte nooremad kui 3 kuud ja mitte vanemad kui 3 aastat.
- Veiseliha - üle 3-aastaste veiste lihatooted.
Hinnatuim sort on marmorvasikaliha. Sel eesmärgil toidetakse noorveiseid spetsiaalse dieediga. Tulemuseks on punane liha, mille rasvatriibud meenutavad marmoril olevat mustrit. Sõna "veiseliha" on igapäevaelus nii juurdunud, et enamik inimesi ei mõista, et sellel terminil on huvitav etümoloogia. Sajandeid läbinud termin paljastab maailma ajaloo üldised leheküljed.
