Paljud vene aednikud püüavad oma aiakruntidel kasvatada ebatavalisi aiakultuuride sorte. Sellises olukorras soovitavad eksperdid pöörata tähelepanu sõstarde ja kirsside hübriididele, mis annavad korraliku marjasaagi, mis ei erine mitte ainult välimuse, vaid ka ainulaadse maitse poolest. Tänu aretajate jõupingutustele on aiandusturul praegu rohkem kui üks sarnaseid põllukultuure, seega on enne istutamist soovitatav tutvuda parimate esindajate ja hooldusreeglitega.
Päritolulugu
Hübriidide ilmumist seostatakse aretajate aastatepikkuse tööga, kes on aastate jooksul teinud katseid sõstra- ja kirsiviljade välis- ja maitseomaduste parandamiseks ning põllukultuuride stressikindluse tõstmiseks keskkonnateguritele. Sellise töö pioneer meie riigis oli Michurin, kelle esimesed tulemused uute põllukultuuride saamisel ei olnud alati positiivsed. Hübriidide aretamisega tegeleti aktiivselt Saksamaal, Rootsis ja Inglismaal.
Tänapäeval on aiandusturul palju sõstra- ja kirsside hübriidsorte. Peamised erinevused on marjade välimuses ja maitses ning kasvutingimustele esitatavates nõuetes.
Sordid
Tõuaretajate töö tulemus sõstarde ja kirsside hübriidi saamiseks oli mitme yoshta sordi ilmumine. Karusmarjade ja sõstarde ristamise tulemusena saadi järgmist tüüpi aiakultuurid:
- EMB on kuni 1,8 m kõrgune kõrge põõsas, viljad ulatuvad kuni 5 g suuruseni ja valmivad 2 kuud;
- Krona on keskmise saagikusega sort väikeste marjadega, mis ei saa pikka aega maha kukkuda;
- Rext on vene selektsiooni tulemus, mis annab kuni 3 g marju;
- Yohini on ainulaadse marjamaitsega saagikas sort, mis võib ulatuda 2 m kõrgusele;
- Moro on sammassort, mis annab muskaatpähkli aroomiga vilju ja kasvab kuni 2 m.
Kirsside ja kirsside hübriid, nn cerapadused, pole meil marjade spetsiifilise maitse tõttu populaarsust kogunud. Katsed kirssidega lõppesid positiivselt, tulemuseks oli uue liigi - Duke'i - tekkimine. Kõige populaarsemate sortide hulka kuuluvad Miracle kirss, Spartanka, Komsomolskaja.
Kirsi-karusmarja hübriid erineb vanematest tugevama immuunsuse ja raskete kasvutingimuste talumise poolest.
Neid ei iseloomusta nende puudused okaste olemasolu ja külmakindluse puudumise näol. Taimede eeliseks on nende suuremad marjad, millel on omapärane maitse.
Istutus- ja kasvutingimused
Yoshta moodustab põõsa, mille kõrgus ulatub 2 m.Täiskasvanud põõsas on umbes 20 erineva vanusega võrseid ja juurestik ulatub 0,5 m sügavusele.Taime kasutatakse sageli dekoratiivpõõsana. Taim vajab istutamist valgustatud avatud alale. Põõsaste vaheline kaugus peab olema vähemalt 0,5 m ja asuma teistest kultuuridest 0,7-2 m. Muld peab olema kobe, kaaliumi- ja orgaanilise aine rikas.
Yoshta istutatakse kevadel või sügishooaja alguses. Taime söödetakse samade väetistega, mida kasutatakse sõstarde ja karusmarjade paremaks kasvuks. Üksikud põõsad peavad moodustama võra, võrsete pügamine ei nõua märkimisväärseid kulutusi. Hübriid vajab piisavat kastmist.
Kirsihübriide istutatakse ka valgustatud aladele, säilitades puude vahel 5 m vahemaa.Enamik põllukultuure on iseviljakas, seega on saagi saamiseks vaja läheduses asuvaid tolmeldajaid. Kasvuks on vaja viljakat mulda, mis sisaldab huumuse-, muru- ja lämmastikku sisaldavate väetiste segu. Taime eest hoolitsemine pole keeruline. Kevadel on seennakkuse vältimiseks vaja pügamist ja ennetavaid meetmeid. Kui looduslikud sademed on ebapiisavad, viiakse läbi täiendav kastmine.
Paljunemismeetodid
Hübriide paljundatakse pistikute, juurevõrsete või põõsa jagamise teel. Viimast meetodit kasutatakse ainult yoshta puhul, kui on vaja taime ümber istutada. Ellujäämiseks peaks alles jääma 1 või 2 tervet ja tugevat tugevate juurtega võrset. Enne istutamist on soovitatav juurevõrseid söega töödelda. Nõutava kvaliteediga saagi saamise tagatiseks on terve ja kvaliteetse seemiku ostmine, õige istutuskoha valimine ja taime kasvatamise soovituste järgimine.
