Skandinaavia lehmatõud on liha- ja piimakarjakasvatuses omamoodi standard. Paljud sortide väärtuslikud tarbijaomadused on ristamise teel levinud ka teistes tõugudes. Vaatleme Rootsi tõu lehmade kirjeldust ja omadusi, selle omadusi, peamisi eeliseid ja puudusi, loomade eest hoolitsemist, nende toitumist ja aretusreegleid.
Päritolulugu
Tõug aretati riigi kesk- ja kaguosas, aluseks valiti Shorthorni ja Šoti ayshire'i lehmad.Aretust alustati 19. sajandil ja tõug registreeriti 1927. aastal.
Leviala
Tõug on Rootsi loomakasvatuses ühel juhtival kohal ja on laialt levinud riikides, kus kliima sarnaneb selle riigiga. Lehmi kasutatakse sageli ristamisel teist tõugu veistega, et parandada järglaste väärtuslikke põllumajanduslikke omadusi.
Kirjeldus, omadused ja tootlikkus
Loomad on punased ja valged, keskmise suurusega (kaal 550 kg), harmoonilise kehaehitusega. Pullide turjakõrgus on 140-145 cm, mullikatel 132-138 cm Lihasaak tapmisel on 56-60%. Vasikad sünnivad keskmiselt 37 kg kaaluga. Lehmadel on tugevad jalad ja proportsionaalsed udarad. Rootsi tõug eristub piimatoodangu poolest, isendilt saab aastas 8,7 tuhat liitrit piima. Mesilasemad poegivad kergesti, ilma tüsistusteta. Pullid ja lehmad eristuvad tugeva immuunsuse ja vastupidavuse poolest.
Peamised plussid ja miinused
Rootsi punasest ja valgest piimast saab suurepäraseid kõvasid juustu ja dieetpiimatooteid.
Kuidas hooldada ja hooldada
Lehmade pidamisruum peaks olema soe ja kuiv, eriti talvel. Suvel on seevastu jahe, kuna kuumuse käes loomade isu väheneb ja piimajõudlus väheneb. Lauad peaksid olema piisavalt suured, et lehmad saaksid vabalt liikuda ja vajaduse korral pikali heita.
Kioskid, söötjad ja joogikausid peavad olema puhtad.Soovitav on neid iga päev puhastada ja voodipesu välja vahetada. Puhastada tuleb ka lehm ise, talvel tuleb nahk pintsliga puhastada, suvel saab väljas sooja veega vannitada. Vannitamine ja massaaž mõjuvad hästi looma nahale, normaliseerivad ainevahetust ja emotsionaalset seisundit. Selle tulemusena tõuseb tootlikkus, suureneb piimatoodang ja piima rasvasisaldus.
Karjatamishooaja alguses kärbitakse ja kärbitakse lehmade sõrad, et loom ei tunneks kõndimisel ebamugavust. Suvel on vaja lauta ravida kärbeste eest, mis lehmades ärevust tekitades mõjutavad ka piimatoodangu vähenemist.
Dieet
Talvel antakse 550 kg kaaluvale loomale 6-8 kg heina ja 2 kg põhku. Hein peab sisaldama kaunvilju. Dieet peaks sisaldama mahlakat toitu, iga 100 kg kehakaalu kohta peaks olema 6-8 kg. Et need paremini imenduksid, peaks neid söödas olema 2-3 sorti. Suure saagikusega Rootsi tõugu mesilasemadele tuleks anda kuni 50 kg mahlakat sööta päevas. Ligikaudne dieet: 30 kg söödapeedi ja kuni 15 kg suhkrupeedi. Kui suhkrupeet pole saadaval, võib need asendada kartulitega. Lehmad söövad porgandeid mõnuga ja kasulikult (2–8 kg pea kohta päevas).
Talvel söödetakse silo (6-8 kg 100 kg kaalu kohta). Kontsentreeritud sööta antakse toodetud piima koguse alusel. 100 kg loomamassi kohta söödetakse 300-350 g toodet piimatoodanguga üle 25 liitri. Loomadele võib anda toidujääke. Pealiskattena tuleks alati kasutada kriiti ja soola.
Rootsi lehmi tuleb toita graafiku alusel, et loomad harjuksid söötmisega samal ajal. Söötmise sagedus - 3 korda päevas. Peate sööta õigesti jaotama: kõigepealt jõusööt, seejärel mahlane sööt ja lõpuks koresööt.Kogu maht tuleb jagada portsjoniteks ja toita alles pärast järgmise osa söömist. Uusi toite ei tohiks dieeti tuua kohe, vaid järk-järgult, et looma seedesüsteemil oleks aega harjuda ebatavalise tootega.
Suvel saavad loomad karjamaal karjatada, süües värsket rohtu. Iga inimene on võimeline sööma kuni 70-80 kg rohtu päevas. Karjatamisaeg koos vaheaegadega ei tohiks olla lühem kui 12 tundi.
Kui karjamaa on vähe, tuleb lehmadele sööta laudades rohtu või anda jõusööta (150 g 1 liitri piimatoodete kohta) ja teravilja.
Aastaringselt peaks Rootsi lehmadel olema jootjates mage vesi.Seda võib anda ämbritest, kuid parem on varustada laut automaatjoodikutega. Vee kvaliteeti tuleb austada, juua tuleb ainult puhast värsket vett. Peate selle kraanist või kaevust võtma. Suvel, kui on palav, võib loom juua kuni 40 liitrit päevas. On vaja anda nii palju, kui loom joob, kuna vesi stimuleerib piima tootmist, mis suurendab piimatoodangut. Vedeliku temperatuur peaks olema loomale mugav, mitte külm ega kuum.
Aretusreeglid
Loomakasvatuse tasuvus sõltub lehmapopulatsiooni täienemisest. See juhtub tavaliselt vasikate sünniga. Lehmad võivad poegida 18-22 kuu vanuselt. Seemendamine toimub looduslikult või kunstlikult. Emasloomade ettevalmistamiseks seemendamiseks, tiinuseks ja vasikate sünniks tagatakse neile piisav toitumine, iga päev jalutatakse ja laudas luuakse mugav mikrokliima. Rasedad emakad peaksid olema rahulikus olekus, stressirohked olukorrad tuleks välistada.
Rootsi lehmade poegimine on lihtne ja tüsistusteta.Inimese abi pole vaja, peate veenduma, et lehm lakub last ja tema joob ternespiima. Immuunkehade loomulik ülekandumine emalt vasikale aktiveerib tema immuunsust. Vasikad hoitakse emadest eraldi, tuues neid söötmiseks 3 korda päevas. Täiskasvanud loomi karjatatakse koos karjaga karjamaal.
Farmid saavad võimalusel toota tõuloomi tõupuhtad kuningannad ja pullid ja ristandid teiste tõugude esindajatega. Täisverelised isendid pärivad tõu omadused; hübriididel on kiirenenud kasv, produktiivsus ja elujõud.
Tervis
Tootlikkus, nii liha- kui piimatoodete, sõltub otseselt veiste tervislikust seisundist. Terve loom peab olema tagatud vajaliku elamispinnaga, saama vajalikus koguses toitu, liikuma vabalt laudas, vaatama oma lähedasi. Jalutage värskes õhus, liikuge, puhake ettenähtud aja jooksul.
Hooldusreeglite järgimisel haigestuvad Rootsi lehmad harva. Nakkushaigused, vigastused, ainevahetuse ja siseorganite haigused tekivad ebaõige söötmise ja hoolduse tõttu. Loomad haigestuvad, kui nad elavad niiskes, räpases, pimedas ja niiskes ruumis. Pärast haiguse tuvastamist tuleb haigeid inimesi kohe ravida.
Kasvatamise väljavaated
Liha ja piima tootmist peetakse loomakasvatuses perspektiivikaks valdkonnaks. Rootsi puna-valge tõug vastab liha- ja piimakarjakasvatuse nõuetele. Pullid ja lehmad eristuvad varajase küpsuse, viljakuse ja tervise poolest. Mesilasemad sünnitavad terveid arvukalt järglasi ja toodavad palju rasvast piima. Aasta keskmise väljalüpsi maht võimaldab veisekasvatuse kasumlikuks muuta ja kasumit teenida.
Rootsi tõugu liha on maitsev ja toitev, loomi saab kasvatada ka liha saamiseks. See sisaldab optimaalses vahekorras kiudaineid ja rasva. Liha seeduvus on 95%. Pullvasikaid võib tappa juba 8-10 kuu vanuselt, kuni selle vanuseni nad aktiivselt kasvavad, siis kasvutempo langeb. Aretamiseks peate valima kariloomade hulgast kõigis aspektides parimad isendid.
Rootsi puna-valgekarja tõugu peetakse talu- ja karjakasvatuses perspektiivikaks. Lehmad ühendavad edukalt piima- ja lihaveiste väärtuslikke omadusi. Kui korraldate veiste kasvatamise reeglite kohaselt, saate talu kõrgele sissetulekule viia.
